Uusi kirjatükke kirjutama ajendab mind otsus renoveerida elutoa põrand.
Alustuseks väike kokkuvõte "vaikimisajastu" tegemistest.
Pooleli jäi mu jutt õuepoolse esiku värvimisest. Välja näeb nüüd esik nii.
Ehitusliku poole pealt sai korda tehtud tänavapoolne välisuks. Pildifailide loomise aeg näitab, et toimus see augustis 2018.
Samasse suvesse jääb ka uute aiaväravate tegemine. Pildil veel näha välisuks enne korda tegemist.
Ajavahemik eelmisest aastast kuni selle aasta kevadeni oli mul sisustatud "mööbeldamise" ja unenäopüüdjate meisterdamisega.
Tumbad on mul viimasel ajal leivanumbriks muutunud. Kokku olen neid uuendanud juba 4. Ootel on veel 4 tükki, 2 neist tahab saada naabrinaine, 1 läheb töökaaslasele ja 1 on reservis.
2018 suvel tegi torm pahandust ka - lõhkus esiku akna. Aken oli vist haakidest lahti jäänud ja nii see siis mingi tugeva tuulehoo jõul eest ära kukkuski. Selline uskumatuna näiv lugu.
Põhjus, miks ma iial ei tahaks elada kortermajas.
Jaanituli 2018. a.
Kui lapselapsed suuremaks saavad, siis on abikäed olemas. Vähemalt ma loodan seda.
Varakevadel võtsime maha aiamaal kasvava kasesalu. Niikuinii oleks need puud jäänud ette, kui me ükskord järjega jõuame garaaž-sauna ehitamiseni. Pealegi olid need puud juba nii jämedaks kasvanud, et ilma raieloata ei võinukski neid maha saagida.
Saime väikse riida saunapuid.
Veel üks ettevõtmine läks korda. Alustasime sissesõidu teel paiknenud jugapuu kännu
väljajuurimist. Kaevasime ja kaevasime seda kändu lahti ja järjest süvenes veendumus, et see ikka
lootusetu ettevõtmine.
Aga naabrimehe auto abil saime me sellest kännust lahti.
Paras kännujurakas tuli maa seest välja.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar