Eelmisel nädalavahetusel tõstsime toa mööblist tühjaks. Selleks kulus meil terve päev. Osa mööblit, mis niiskust ei karda, viisime pööningule. Sektsiooni paigutasime magamistuppa. Nurgadiivani viisime tütre juurde , sest seda poleks me mingi valemiga suutnud majja ära paigutada.
Soome papp oli liimitud kondiliimiga laudpõranda külge ja veel lisaks väikeste naeltega kinni taotud. Selle maha võtmine oli paras pusserdamine.
Lauadade laius varieerus 10 cm kuni 18 cm. Nagu naabrimees kommenteeris, et nõuka ajal ehitati sellest, mida varastada osati. Riigi köis jne.
Põranda seisukord oligi täpselt nii nukker, nagu arvata võis. Soojustus alla vajunud, talad altpoolt mädad. Ja talade materjal hoopis omaette ooper.
Kurvaks teeb aga vundamendi nurgast leitu: kaks siilikese laipa. Igal juhul pole meie seda põhjustanud, sest põranda alla pidid nad pääsema siis, kui vundamendi tuulutusaugud lahti olid. Kui meie selle maja ostsime, siis kõikidel vundamendi aukudel olid purgid sisse topitud. Tarvo veel oli pahane, et sellist lollust küll teha ei tohiks. Eks selline tegevus eelmise omaniku poolt võib ka olla põhjus, miks põrand omadega õhtul on, sest tuulutusaugud on olnud kinni topitud. Nii see põranda alla kogunenud niiskus oma tööd talade lammutamise kallal alustas. Põranda alla pandud liiv on ka vale, liiga peenikese fraktsiooniga, veel üks tegur, mis talasid hävitab.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar