Võtsin pikalt hoogu, et alustada tagumise esiku värvimist. Paljas mõte laevärvimisest, mis tähendab tunde ja tunde sundasendit kaelale, pani mind seda hetke aina edasi lükkama. Päris tegevusetult ma ei istunud, otsustasin järgi proovida seda tee-ise-tsemendist-ja-saunalinast lillepottide meisterdamist.
Kevadel ma juba korra katsetasin, aga tegu läks aia taha, tsemendi segu sai liiga vedel. Uus katse õnnestus. Üks pott on juba lilledega täidetud, teine ootab järge.
Õhtune valgus petab ära, potid on
heledamad sinakashallid.
Üleeile siis asusin lõpuks esiku kallale. Pahteldasin mõned auklikud kohad laes ja seintes. Teipisin ja katsin kiledega aknad-uksed. Eile lihvisin pahteldatud kohad ja puhastasin ruumi pahtlitolmust.
Seda lapikest lage värvisin oma 5 tundi. No kohe sugugi ei edenenud. Kael jäi kangeks lühikese ajaga, aga hambad ristis ma värvitud sain.
Täna hoopis teine tera, värvimine edenes kiiresti. Kuna otsustasime minna kergemat teed, siis jätsime liistud maha võtmata. Mul natuke rohkem pusimist, aga usun, et sellegipoolest hoiab aega kokku, ja pole karta, et liistude eemaldamisega mõni liist katki läheb.
Tahan nüüd õhtul alustada seinte värvimist, olen tegelikult täitsa põnevil. Pole ju veel täit kindlust selles, kas värvitoon sai õige või peab minema poodi uut ostma. Tarvo töölt tuleb, siis tahab lamp ka maha võtmist ja üks juhe koos lülitiga lahti kangutamist. Plaan on, et värvin seinu kas või hilise ööni, muidugi kui värv sobilikuks osutub.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar