Teiseks hakkasin kahtlema oma oskuses vinüültapeediga ringi käia. Kogemus olemas ainult pabertapeetide kleepimisega. Jõudsin ka seda mõelda, et jätan täna selle asja katki. Loobumast takistas siiski teadmine, et mul ei ole aega tühja vahtida, ma PEAN tegutsema. Sein on ju pahteldatud ja lateksiga üle käidud.
Päris umbropsu ma neid kahte paani tapeeti seina ei pannud. Vaadri abil tõmbasin jutid seina peale, mõõtsin ikka mitu korda üle, et kõik klapiks.
Ise olen tulemusega ülirahul. Paanide vahekohta silmaga näha ei ole. Homme siis ootab ülelakkimine. Vaikselt juba muretsen, et äkki lakkimine lööb tapeedi seina pealt lahti.
No vähemalt, kui midagi viltu peaks minema, siis tapeeti jäi järgi, et mis sitasti, see uuesti.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar