Aeg maha.

Nädalavahetus tõotas tulla suvine  ja otsustasime hoopis puhata. Pole ju seda va suve olnudki, ikka külm, tuuline ja vihmane. Laadisime siis oma  telkimise varustuse autosse ja kulgesime Kablisse. Tarvo sugulaste juures, Kablis oleks võinud vabalt ööbida, aga meie kindel plaan nägi ette telgiromantikat.
Telkima suundusime Krappi, mis oli tõeliselt ülerahvastatud. Tiirutasime edasi-tagasi ja lõpuks siis leidsime vaba nurgakese, kuhu ankrusse jääda. Enda meelest parkisime oma auto ja püstitasime telgi igati teisi inimesi arvestades, aga ikka tuli  naabruses telkijatelt kommentaar: " Hm, nüüd siis pargitakse juba teeradadele!" Ja otse loomulikult olid need inimesed Suure-Jaanist, ha-ha! Arvestades, kes olid need kommenteerijad, siis ma ei imesta.

Järgmisel päeval tegime väljasõidu Limbažisse koos Tarvo õe perega, käisime hõbedamuuseumis,

  mis  oli fantastiline elamus.  Kuna minul ei olnud kaasas ID-kaarti, siis sõitsime n.ö. külavaheteid pidi, et mitte komistada läti politsei otsa.                                                                                           

         
  Öösel hilja üritasin äikest pildile saada, aga äike oli kaugel ja pildiline tulemus suht kesine.

Hing küll kripeldas remondi pärast, aga millalgi peab inimene ju puhkama ka.