Maalritöö jätkub, veidi mööbeldamist ka.

Täna alustasime võõpamist varakult, sest tekkis idee õhtu lõpetuseks elutoa mööbel kokku panna. Lateks kuivab ju kiiresti, seega mõttel oli jumet. Ise ma eriti ei uskunud, et lateks, mis on siiski mõeldud rohkem kruntvärviks, lõpptulemusena täiesti viisaka tulemuse annab. Kartsin veidi, et peab veel ka päris värvi ostma,  aga see kulutus, nii rahaline kui ajaline, jääb õnneks tegemata. Ahjuümbruse värvisin seismajäänud värviga, mis algselt oli ostetud esiku võõpamiseks, aga toon ei sobinud.

                                  Kella neljaks oli pintseldamine lõpetatud ja asusime mööbeldama.

Telekaaluse kokkupanek jäi pooleli, seda poleks niikuinii täna valmis saanud, sest sahtleid pidi liimima ja liim tahab ööpäev kuivada.

Suur maalritöö.

   Pahteldamiste ja lihvimisega saime nädala algul ühele poole. Üritasin oma elu lihtsamaks teha ja kasutada lihvijat, aga eriti palju ma sellega lihvitud ei saanudki. Tööriist otsustas lõpetada koostöö. Ega odavalt hiinakalt polegi palju loota. Kuna lihvija oli ostetud Handymannist, siis seal on kena komme ilma pikema jututa asendada katkine asi uuega, garantii ju veel kehtis. Nüüd on meil jälle uus tööriist.
Eile puhastasin pahtlitolmust seinad ja seejärel võtsin ette elutoa lae pesu.  Aega läks vaid 4 tundi. Vaim oli valmis pikemaks nühkimiseks.

                        Ei saanud kuidagi vastu seista kiusatusele kruvida lakke uus laelamp. Tegime teoks,                             mis sest, et seinad alles värvimata. 

                                

Täna said siis seinad esimese kihi lateksit. Homme pintseldame veel korra üle.

Värvimise stiilinäide :))

Õues.

Eelmise nädala öökülmad võtsid mu viimased lilled. Eile siis ei jäänud muud üle, kui kaevata üles daaliad, sikutada välja kosmosed ja lõigata maha külmavõetud hostad ning pojengid. Samas elulõng jätkab õitsemist ja priimulad ajavad aina uusi õisi.
Tõin tuppa füüsali, katkusin lehed küljest ja pistsin vaasi. Midagi ikka lillevaesel ajal.

Roosidega veel ootan mõne aja, enne kui neid talvituma  sätin. Aiamaal nägin sellist tegelast, oli pugenud muti mullahunnikusse varjule.

Täna tegelesin värviparandustega, mõned liistud, uksepakud, piidad tahtsid väikest iluravi. Õhtul
sai siis algust tehtud viimase etapiga - elutoaga.

Mina nikerdasin riiuli kallal, mis tuleb wc-sse ukse kohale. Ruum on ju pisike, panipaiku eriti sinna tekitada pole võimalik, seega mõtlesin meisterdada riiuli. Lauajupp parajaks saagida, veidi lihvimist ja värvi, kandurid külge ja valmis.

                                       

Küll ma olen tubli! :))

Ja saingi hakkama, täitsa iseseisvalt! Majas pole ju ühtki sirget seina, köök samasugune - viltuse seinaga. Mõõtsin hoolega ja mitu korda, enne, kui käärid sisse lõin, et puitlaua imitatsiooniga reliin ikka visuaalselt sirgelt jääks jooksma.

    Olen väga häppi! Ja ma ei kahetse tehtud kulutust mitte üks raas, mis sest, et reliin jääb põrandat katma täpselt nii kauaks, kuni hakkame kööki laiendama magamistoa arvelt. Praeguse seisuga ei saa kööki paigutada ei korralikku mööblit, ega külmkappi.

                                        Uuel põrandal näeb kaltsuvaip ka hoopis ilusam välja.

Õhtul toodi mulle veel tulbi, nartsissi ja hüatsindi sibulaid. Istutasin need maha lootuses, et ehk pole liiga hilja seda teha ja kevadel ikka õisi ka näeb.

Tagasi kööki.

Algusest peale on mind häirinud köögi põrandat kattev reliin. Põlenud, rullis ja kulunud närakas põrandal nullib täiesti kõik  köögis nähtud töö ja vaeva. Mida edasi,  seda enam kriipis köögi põrand minu silma. Kulude "optimeerimise" mõttes plaanisime reliini vahetust järgmisse aastasse. Aga kontrast värskelt värvitud esiku ja jubeda köögi põranda vahel on minu silma jaoks liiga valus. Täna siis seadsime sammud Bauhoffi ja tõime sealt uue reliini ära.

                                         Ruum tuli muidugi asjadest tühjaks tõsta, jälle.

                                               Homme siis üritan reliini paika panna.