Viimased ponnistused.

Paar päeva tagasi tõstsime elutoa mööblist ja muust sinna kogunenud kolast tühjaks.

Eile kiletasin aknad eesseisva tolmutamise kaitseks.

Pooled talvepuud on ostetud ja kenasti kuuri alla riita laotud. Naabrite jutu järgi peaks 7-8 ruumiga saama talve üle elatud. Kui see ka meie maja kohta kehtib, siis oleks see imetore. Praeguse elamise küttepuude kulu on ca 18-20 ruumi. Mis on ikka üüratu kulu juba rahalises mõttes.

Natuke pelgan eelolevaid asjaajamisi. Pean lõpetama elektrilepingu, muutma prügiveo aadressi, interneti teenus tuleb üle viia uude kohta, rahvastikuregistris  ja kõikvõimalikes kohtades, alates pankadest, elukoha aadressi.
Praeguse seisuga tahaks hakata kolima oktoobri lõpus, mis samuti tekitab natuke hirmu.
18 aastat, mis praeguses kodus veetnud olen, on tekitanud tohutult kraami, mis tuleb läbi sorteerida, ära pakkida või minema visata.

Peaaegu et lõpusirgel.

Nüüd siis võib öelda, et esik  on valmis. Vähemalt, mis puudutab minule jõukohaseid töid. Tarvo peab vahetama kaablid esikus ja wc-s, siis on kõik tehtud.

WC-sse tellisin ON24-st peegli ja punase prügikasti. Puudu on veel lamp ja käteräti hoidja. Et wc on valget värvi, siis punased pilgupüüdjad sobivad sinna kenasti. Akna ette tahaks ka midagi punast, aga hetkel pole ühtki head ideed.

Hommikupoole käisime Suure-Jaani sügislaadal ja kirbuturu "osakonnast" ostsime ühe vidina. Väidetavalt Lorup, aga ise ma seda eriti ei usu.

Nüüd siis jääb veel viimane jõupingutus: elutuba. Puitlaast plaat, mis toa seinu katab, tahab ülepahteldamist ja sirgeks ajamist. Tapeetima ei hakka, lateksiga valgeks ja käib esialgu küll. Magamistoa pealt oli näha, et  põranda ülesvõtmine rikub paratamatult tapeeti.
Aga tulbi ja nartsissi sibulate kiusatusele ei suutnud ma siiski vastu seista. Lisaks neile valge-rohelistele tulpidele ostsin veel 3 erinevat pakki tulbi ja 2 pakki nartsissi sibulaid. Lisaks veel helesinised krookused.

P.S.
Sügislaada pildigaleriid sirvides leidsin pildi meist  kirbuturu "osakonnas". Tarvo esiplaanil ja mina neoonvärvi jopega. Pildi autor kohalik fotograaf Leili Kuusk.

Higi, veri ja pisarad.

Nii ongi, on valatud nii higi, verd (Tarvo õnnetus peaga) kui pisaraid.
       Aga täna põrandat värvides loobusin rullist ja võõpasin pintsliga, sest ei tahtnud, et see töö liiga kiiresti valmis saab! See polüuretaan põrandavärv on lihtsalt nii super, et värvimine on puhas rõõm ja nauding. Ja muidugi värvi šokolaadipruun toon ise, mis sobib seinte virsikuroosaga, nagu rusikas silmaauku, tegi mul tuju heaks. Ei pea vist mainimagi, et hea tujuga edeneb iga ettevõtmine.

Selline lipi-lapiline oli põrand enne värvimist. Telefoniga pildistades on natuke raske saada pildile seda õiget seinavärvi.

 Tuunisin veidi pilti, et anda aimu seina tegelikust värvist, põrand on natuke tumedam pruun.

Värvimist alustasin trepiastmest ja juba siis hakkas süda rõõmust hüppama, sest värvide kooslus on nii ilus.

       Aga kirsiks tordil saavad olema valgeks värvitud põrandaliistud. Meelde on jäänud ütlus: kodu visiiitkaart on esik, sellepärast ma vist nii hirmsasti vaeva näengi sellega.

Eile käisime veidi šoppamas ja ostsin ühe paki tulbi mugulaid. Oh, ma oleks ostnud neid veel ja veel, aga eelarve ei luba praegu lillesibulatele raha kulutada.

Näis, millised need tulbid siis kevadel ka tegelikult välja nägema hakkavad.

Kui ma juba sujuvalt jälle lillede juurde jõudsin, siis minu elulõng õitseb nii mis mühiseb. Õie läbimõõt on ca 10 cm.

                                     Daaliad õitsevad ka -  kõik kolm. Valget ma juba näitasin.

                                        Üks kipsist lõvipea sai paigutatud mägisibulaid valvama.

Eile vedasime minema pööningul vedeleva vana mööbli. Jäätmejaamas saab praegu mööblit tasuta ära anda, kasutasime selle võimaluse ära ja viisime pööningu tühjaks.