Kõigepealt öökapid.
See "pulkadest" mööbli kokkupanek on tegelikult üks nuhtlus küll. Tarvo on oma tegemistes väga hoolikas, aga sellegipoolest ei läinud kappide monteerimine libedalt. Üks sahtel sai veidi kannatada: sahtlinurgal tuli väike kild lahti kokkupanemise käigus. Õnneks sai tilga liimiga see kild tagasi surutud ja näha see õnnetus ei jäänud.
1. augustil algas Tarvol puhkus ja sai siis lõpuks pühenduda wc renoveerimisele. Põrandasse tuli puurida terve hulk auke: veetorudele, kanalitorudele ja ka tulevase katlasüsteemi radiaatorite torude jaoks, sest pole mõtet ju hiljem hakata taas kord põrandat üles võtma, kui saaks kõik korraga valmis teha.
Selline torude rägastik sai siis Tarvol valmis meisterdatud:
Kolm nädalat läks aega, et saaks soojustustatud, põrandalauad peale, reliin otsa ja pott koos loputuskastiga paika.
Parim nali oli muidugi see, et kui meil wc juba peaaegu valmis hakkas saama, siis ilmus lõpuks välja Venemaa avarustesse ärakadunud wc pott. Seega võtan tagasi sõnad Venemaa ebausaldusväärsuse kohta, lihtsalt kannatust peab varuma sealt kaupa tellides.
Minul võttis esiku lae värvimine tohutult aega. Põhjus ilmselt vale värvi valik. Nii ma siis hambad ristis võõpasin ja võõpasin. Kui juba totaalne tüdimus kätte tuli, siis läksin aeda ja kõpitsesin seal või lihtsalt imetlesin oma pisikest lillemajandust.
Daaliatega on igavene häda, mingid mutukad ja teod tahavad neid pidevalt nahka panna, mutukate vastu olen neid pritsinud rohelise seebi lahusega, lehed on küll ära näritud, aga vähemalt õied on ilusad.
Priimulad on otsustanud veel kord õitsema hakata. Aga taaskord on teod kohe jaol.
 |
Aga tagasi lae juurde. Suurte ponnistustega suutsin lõpuks lae ära värvida. Lae liistude värvimine oli samuti paras katsumus, mitu päeva jälle pusimist. Mulle tundub juba, et ma hakkan vist vaikselt väsima sellest lõputuna kestvast maalritööst.
Valitud heleroosa seinavärv osutus täielikuks möödapanekuks. Kui jupp seina oli paar korda üle tehtud, ilmnes, et seina värv ei erine sugugi valgest laest.
Seega tuli minna poodi uut värvi valima. Valitud sai virsikuroosa toon.
Lage värvides mõtlesin, et see on üks jube ettevõtmine. Eksisin. Seinu värvisin ma mitu nädalat ja kohati olid ikka juba pisarad kurgus. Mõttes kirusin ennast mitmeid kordi, et oli mul vaja seda jama ette võtta. Aega läks värvimisele nii kaua seetõttu, et olin sunnitud 3x seinu üle värvima, et saada rahuldavat tulemust. Pole võimatu, et taaskord valisin vale koostisega värvi, sellest siis niipalju kordi ülevärvimist.
Seinakapi uksed otsustasin kõigepealt värvida valgeks. aga tulemus ei meeldinud. Jälle pitsel kätte ja uuele ringile.
Aga värvitud see sein sai, värvi kulus 2,7 kg, aga tulemus on ilus.
Eile kruvisime paika laeliistud. Esikuaken sai kardina.
Nüüd jääb veel juhtmed paika panna ja põrand värvida. Muidugi on veel ports põrandaliiste vaja värvida, aga kui lõpp paistab, siis ehk laabuvad need viimased tööd ka libedamalt, sest tegelikult suur töö on juba tehtud.
Vahepeal olen saanud ka mõned klõpsud kaameraga tehtud, üks meie aia pihlakas ootab esikuseinale panekut.
Nii tahaks juba hommikukohvi juua uues kodus.
