Viljandimaal leiti Suure-Jaanis kõrvalhoone lammutamisel kapseldetonaatorid. Tegemist on küll väikse esemega, kuid väga tundlike ja tugevatoimeliste esemetega.
reede, 22. jaanuar 2016
Detonaatorid.
Täna leidsin "Õhtulehest" uudise, kus kajastatakse ka meie detonaatorite leidu
Viljandimaal leiti Suure-Jaanis kõrvalhoone lammutamisel kapseldetonaatorid. Tegemist on küll väikse esemega, kuid väga tundlike ja tugevatoimeliste esemetega.
Viljandimaal leiti Suure-Jaanis kõrvalhoone lammutamisel kapseldetonaatorid. Tegemist on küll väikse esemega, kuid väga tundlike ja tugevatoimeliste esemetega.
laupäev, 16. jaanuar 2016
Retrospektiiv.
Viimasest postitusest on möödas tervelt kuu aega. Kirjutamine jäänud puhta unarusse.
Jõuluaeg oli töine ja väsitav, graafiku järgi sai rügatud nii 23. kui 24. detsembril.
Jõulude tähistamine pereringis toimus seekord hoopis tütre juures 25-l, sest praeguses kodus valitses juba siis kolimiseelne kaos, kuigi kolimisest ei saa veel juttugi teha. Nii see aeg tiksus, majas käisime ainult ahju kütmas. Vana-aasta õhtu saatsime ära vaikselt teleka ees istudes (1.jaanuaril oli tööpäev) , õhtul käisime korra surnuaial, tegin üle pika aja ka klõpsu virmalistest.
Puhkus algas mul 5-st jaanuarist ja siis lajatas ilm tõeliste külmakraadidega, poleks uskunudki, et nii pakaseliseks läheb. Majas nokitsesin vaikselt esikust teistesse ruumidesse viivate uste pahteldanmise, lihvimise ja värvimisega. Hetkel on peaaegu valmis, mõned liistud (klaaside äärtes) on veel võõpamata.
WC uksele, sissepoole kleepisin tapeedi ja lakkisin üle - mulle endale see lahendus meeldib. WC ümmarguse akna ette tahaks panna punast värvi ribakardina. Decora veebipoes olid need väga soodsa hinnaga, aga jäin tellimisega hiljaks. Liiga pikalt kaalusin ostmist, praegu on need otsas.
Mõtted keerlevad mul pidevalt interjööri kujundamise ümber. Olen hakanud ostma "Kodukirja", mis on tegelikult täisa põnev lugemismaterjal. Jaanuarikuu numbris olev artikkel Annie Sloani Chalk Paintist tekitas minus jäägitu kriidivärvide vaimustuse. Paar näidet:
Mis mind tõeliselt vaimustab, et värvitavaid pindu ei pea mitte mingil moel eeltöötlema, sest see kriidivärv nakkub probleemideta nii lakitud kui värvitud pindadele.
Pööningult leidsin ühe tobeda kapikese, mis on üle plätserdatud mingi halli värviga.
Selle peal tahaks lasta fantaasial lennata ja käe valgeks saada.
Näiteks nii:
Kuna majas eriti midagi pakilist teha pole, siis otsustasin võtta ette tugitoolid. Meenutuseks:
Siinkohal tahaks tegelikult paar kurja sõna öelda nende kodu kauniks blogijate "Oi kui lihtne on uuendada vana mööblit!" kiljujate aadressil. Meenub üks näide, kus täispuidust laua käsitsi lihvimisele, 3 erineva tugevusega liivapaberit kasutades, kulus kõigest 4 tundi. No see on täielik BS!
Mina lihvisin ühte käetuge lihvijaga 1,5 tundi. Muidugi need õnarused ja nurgad võtavad aega rohkem, kui sileda lauaplaadi lihvimine, aga mina tegin seda ju masinaga!
Minu mööbli uuendamise "projekt" algas töövahendite hankimisega. Ostsin klammerdaja, lihvija, liivapaberit erineva jämedusega, peitsi, laki, pintslid ja rullid. Katete vahetamine läks lihtsalt, kuna olen kunagi ammu uuendanud katteid ühele diivanile ja kušetile. Kui tugitoolilt vana kate maha võtta, siis on väga hästi näha, kuidas see kate paigaldatud on ja vana katet saab üsna edukalt kasutada uue katte šablooniks või lekaaliks. Aga kui materjali on jaopärast ja peab ka mustrit jälgima, siis kangatükkide väljalõikamisel eksida ei või. Eks ma natuke pabistasin küll, kui kääriud sisse lõin. Mainima peab ka seda, et päris nii ka ei ole, et õmblen tükid kokku, nagu padjapüüri ja kombes. Seljatoe detailid tahavad äärtest venitamist ja sissepressimist saada, sest toed on nõgusad. Jälle fakt, mida blogijate tegemistes sõnagagi mainitud pole. Ise ma unustasin ühel tugitoolil seda teha, meenus see alles siis, kui juba klammerdajaga materjal kinni olin löönud. Tulemuseka väike voldike.
Probleemid tekkisid käetugedega. Idee järgi peaks käetoed sobima ostetud sektsiooniga, mis on ploom. Peitsi ostmisega tundub, et panin puusse. Peits on pigem punaka kui lilla tooniga. Mõtlesin siis, et ok, panen peitsi nii mitu kihti, et tuleb tumedam pruun. Tulemus: mustjaspruun. Kuigi peits sai kuivada ööpäev, ei olnud see piisav. Lakkima asudes läks peits "voolama", s.o. lakk tõmbas peitsi maha ja heleda puidu pind tuli laiguti esile. No heakene küll, mõtlesin, lasen liivapaberiga üle ja teen siis sellise kirju. Oehh, veel jubedam tulemus!
Nüüd on mul siis 1 rikutud käetugi, 1 mustjaspruun käetugi ja 2 lihvitud käetuge.
Eile õhtul viimase asjana proovisin siis ikkagi juba peitsitud ja lakitud käetuge (see rikutud variant)
uuesti üle lihvida. Peits on õnnetuseks ikka nii sügavale puitu imbunud, et tulemus jääb roosakas.
Ilmselt ma lähen ikkagi ülelihvimise teed, jätan peitsi üldse ära ja toonin laki hoopis mingiks ploomi laadseks.Ah jaa, kanga tugitoolidele sain Viljandist, Reinu tee "Sahtlist" 3! euroga.
Jõuluaeg oli töine ja väsitav, graafiku järgi sai rügatud nii 23. kui 24. detsembril.
Jõulude tähistamine pereringis toimus seekord hoopis tütre juures 25-l, sest praeguses kodus valitses juba siis kolimiseelne kaos, kuigi kolimisest ei saa veel juttugi teha. Nii see aeg tiksus, majas käisime ainult ahju kütmas. Vana-aasta õhtu saatsime ära vaikselt teleka ees istudes (1.jaanuaril oli tööpäev) , õhtul käisime korra surnuaial, tegin üle pika aja ka klõpsu virmalistest.
Puhkus algas mul 5-st jaanuarist ja siis lajatas ilm tõeliste külmakraadidega, poleks uskunudki, et nii pakaseliseks läheb. Majas nokitsesin vaikselt esikust teistesse ruumidesse viivate uste pahteldanmise, lihvimise ja värvimisega. Hetkel on peaaegu valmis, mõned liistud (klaaside äärtes) on veel võõpamata.
WC uksele, sissepoole kleepisin tapeedi ja lakkisin üle - mulle endale see lahendus meeldib. WC ümmarguse akna ette tahaks panna punast värvi ribakardina. Decora veebipoes olid need väga soodsa hinnaga, aga jäin tellimisega hiljaks. Liiga pikalt kaalusin ostmist, praegu on need otsas.
Mõtted keerlevad mul pidevalt interjööri kujundamise ümber. Olen hakanud ostma "Kodukirja", mis on tegelikult täisa põnev lugemismaterjal. Jaanuarikuu numbris olev artikkel Annie Sloani Chalk Paintist tekitas minus jäägitu kriidivärvide vaimustuse. Paar näidet:
Mis mind tõeliselt vaimustab, et värvitavaid pindu ei pea mitte mingil moel eeltöötlema, sest see kriidivärv nakkub probleemideta nii lakitud kui värvitud pindadele.
Pööningult leidsin ühe tobeda kapikese, mis on üle plätserdatud mingi halli värviga.
Selle peal tahaks lasta fantaasial lennata ja käe valgeks saada.
Näiteks nii:
Kuna majas eriti midagi pakilist teha pole, siis otsustasin võtta ette tugitoolid. Meenutuseks:
Siinkohal tahaks tegelikult paar kurja sõna öelda nende kodu kauniks blogijate "Oi kui lihtne on uuendada vana mööblit!" kiljujate aadressil. Meenub üks näide, kus täispuidust laua käsitsi lihvimisele, 3 erineva tugevusega liivapaberit kasutades, kulus kõigest 4 tundi. No see on täielik BS!
Mina lihvisin ühte käetuge lihvijaga 1,5 tundi. Muidugi need õnarused ja nurgad võtavad aega rohkem, kui sileda lauaplaadi lihvimine, aga mina tegin seda ju masinaga!
Minu mööbli uuendamise "projekt" algas töövahendite hankimisega. Ostsin klammerdaja, lihvija, liivapaberit erineva jämedusega, peitsi, laki, pintslid ja rullid. Katete vahetamine läks lihtsalt, kuna olen kunagi ammu uuendanud katteid ühele diivanile ja kušetile. Kui tugitoolilt vana kate maha võtta, siis on väga hästi näha, kuidas see kate paigaldatud on ja vana katet saab üsna edukalt kasutada uue katte šablooniks või lekaaliks. Aga kui materjali on jaopärast ja peab ka mustrit jälgima, siis kangatükkide väljalõikamisel eksida ei või. Eks ma natuke pabistasin küll, kui kääriud sisse lõin. Mainima peab ka seda, et päris nii ka ei ole, et õmblen tükid kokku, nagu padjapüüri ja kombes. Seljatoe detailid tahavad äärtest venitamist ja sissepressimist saada, sest toed on nõgusad. Jälle fakt, mida blogijate tegemistes sõnagagi mainitud pole. Ise ma unustasin ühel tugitoolil seda teha, meenus see alles siis, kui juba klammerdajaga materjal kinni olin löönud. Tulemuseka väike voldike.
Probleemid tekkisid käetugedega. Idee järgi peaks käetoed sobima ostetud sektsiooniga, mis on ploom. Peitsi ostmisega tundub, et panin puusse. Peits on pigem punaka kui lilla tooniga. Mõtlesin siis, et ok, panen peitsi nii mitu kihti, et tuleb tumedam pruun. Tulemus: mustjaspruun. Kuigi peits sai kuivada ööpäev, ei olnud see piisav. Lakkima asudes läks peits "voolama", s.o. lakk tõmbas peitsi maha ja heleda puidu pind tuli laiguti esile. No heakene küll, mõtlesin, lasen liivapaberiga üle ja teen siis sellise kirju. Oehh, veel jubedam tulemus!
Nüüd on mul siis 1 rikutud käetugi, 1 mustjaspruun käetugi ja 2 lihvitud käetuge.
Eile õhtul viimase asjana proovisin siis ikkagi juba peitsitud ja lakitud käetuge (see rikutud variant)
uuesti üle lihvida. Peits on õnnetuseks ikka nii sügavale puitu imbunud, et tulemus jääb roosakas.
Ilmselt ma lähen ikkagi ülelihvimise teed, jätan peitsi üldse ära ja toonin laki hoopis mingiks ploomi laadseks.Ah jaa, kanga tugitoolidele sain Viljandist, Reinu tee "Sahtlist" 3! euroga.
Tellimine:
Postitused (Atom)