Maalritöö jätkub, veidi mööbeldamist ka.

Täna alustasime võõpamist varakult, sest tekkis idee õhtu lõpetuseks elutoa mööbel kokku panna. Lateks kuivab ju kiiresti, seega mõttel oli jumet. Ise ma eriti ei uskunud, et lateks, mis on siiski mõeldud rohkem kruntvärviks, lõpptulemusena täiesti viisaka tulemuse annab. Kartsin veidi, et peab veel ka päris värvi ostma,  aga see kulutus, nii rahaline kui ajaline, jääb õnneks tegemata. Ahjuümbruse värvisin seismajäänud värviga, mis algselt oli ostetud esiku võõpamiseks, aga toon ei sobinud.

                                  Kella neljaks oli pintseldamine lõpetatud ja asusime mööbeldama.

Telekaaluse kokkupanek jäi pooleli, seda poleks niikuinii täna valmis saanud, sest sahtleid pidi liimima ja liim tahab ööpäev kuivada.

Suur maalritöö.

   Pahteldamiste ja lihvimisega saime nädala algul ühele poole. Üritasin oma elu lihtsamaks teha ja kasutada lihvijat, aga eriti palju ma sellega lihvitud ei saanudki. Tööriist otsustas lõpetada koostöö. Ega odavalt hiinakalt polegi palju loota. Kuna lihvija oli ostetud Handymannist, siis seal on kena komme ilma pikema jututa asendada katkine asi uuega, garantii ju veel kehtis. Nüüd on meil jälle uus tööriist.
Eile puhastasin pahtlitolmust seinad ja seejärel võtsin ette elutoa lae pesu.  Aega läks vaid 4 tundi. Vaim oli valmis pikemaks nühkimiseks.

                        Ei saanud kuidagi vastu seista kiusatusele kruvida lakke uus laelamp. Tegime teoks,                             mis sest, et seinad alles värvimata. 

                                

Täna said siis seinad esimese kihi lateksit. Homme pintseldame veel korra üle.

Värvimise stiilinäide :))

Õues.

Eelmise nädala öökülmad võtsid mu viimased lilled. Eile siis ei jäänud muud üle, kui kaevata üles daaliad, sikutada välja kosmosed ja lõigata maha külmavõetud hostad ning pojengid. Samas elulõng jätkab õitsemist ja priimulad ajavad aina uusi õisi.
Tõin tuppa füüsali, katkusin lehed küljest ja pistsin vaasi. Midagi ikka lillevaesel ajal.

Roosidega veel ootan mõne aja, enne kui neid talvituma  sätin. Aiamaal nägin sellist tegelast, oli pugenud muti mullahunnikusse varjule.

Täna tegelesin värviparandustega, mõned liistud, uksepakud, piidad tahtsid väikest iluravi. Õhtul
sai siis algust tehtud viimase etapiga - elutoaga.

Mina nikerdasin riiuli kallal, mis tuleb wc-sse ukse kohale. Ruum on ju pisike, panipaiku eriti sinna tekitada pole võimalik, seega mõtlesin meisterdada riiuli. Lauajupp parajaks saagida, veidi lihvimist ja värvi, kandurid külge ja valmis.

                                       

Küll ma olen tubli! :))

Ja saingi hakkama, täitsa iseseisvalt! Majas pole ju ühtki sirget seina, köök samasugune - viltuse seinaga. Mõõtsin hoolega ja mitu korda, enne, kui käärid sisse lõin, et puitlaua imitatsiooniga reliin ikka visuaalselt sirgelt jääks jooksma.

    Olen väga häppi! Ja ma ei kahetse tehtud kulutust mitte üks raas, mis sest, et reliin jääb põrandat katma täpselt nii kauaks, kuni hakkame kööki laiendama magamistoa arvelt. Praeguse seisuga ei saa kööki paigutada ei korralikku mööblit, ega külmkappi.

                                        Uuel põrandal näeb kaltsuvaip ka hoopis ilusam välja.

Õhtul toodi mulle veel tulbi, nartsissi ja hüatsindi sibulaid. Istutasin need maha lootuses, et ehk pole liiga hilja seda teha ja kevadel ikka õisi ka näeb.

Tagasi kööki.

Algusest peale on mind häirinud köögi põrandat kattev reliin. Põlenud, rullis ja kulunud närakas põrandal nullib täiesti kõik  köögis nähtud töö ja vaeva. Mida edasi,  seda enam kriipis köögi põrand minu silma. Kulude "optimeerimise" mõttes plaanisime reliini vahetust järgmisse aastasse. Aga kontrast värskelt värvitud esiku ja jubeda köögi põranda vahel on minu silma jaoks liiga valus. Täna siis seadsime sammud Bauhoffi ja tõime sealt uue reliini ära.

                                         Ruum tuli muidugi asjadest tühjaks tõsta, jälle.

                                               Homme siis üritan reliini paika panna.

Viimased ponnistused.

Paar päeva tagasi tõstsime elutoa mööblist ja muust sinna kogunenud kolast tühjaks.

Eile kiletasin aknad eesseisva tolmutamise kaitseks.

Pooled talvepuud on ostetud ja kenasti kuuri alla riita laotud. Naabrite jutu järgi peaks 7-8 ruumiga saama talve üle elatud. Kui see ka meie maja kohta kehtib, siis oleks see imetore. Praeguse elamise küttepuude kulu on ca 18-20 ruumi. Mis on ikka üüratu kulu juba rahalises mõttes.

Natuke pelgan eelolevaid asjaajamisi. Pean lõpetama elektrilepingu, muutma prügiveo aadressi, interneti teenus tuleb üle viia uude kohta, rahvastikuregistris  ja kõikvõimalikes kohtades, alates pankadest, elukoha aadressi.
Praeguse seisuga tahaks hakata kolima oktoobri lõpus, mis samuti tekitab natuke hirmu.
18 aastat, mis praeguses kodus veetnud olen, on tekitanud tohutult kraami, mis tuleb läbi sorteerida, ära pakkida või minema visata.

Peaaegu et lõpusirgel.

Nüüd siis võib öelda, et esik  on valmis. Vähemalt, mis puudutab minule jõukohaseid töid. Tarvo peab vahetama kaablid esikus ja wc-s, siis on kõik tehtud.

WC-sse tellisin ON24-st peegli ja punase prügikasti. Puudu on veel lamp ja käteräti hoidja. Et wc on valget värvi, siis punased pilgupüüdjad sobivad sinna kenasti. Akna ette tahaks ka midagi punast, aga hetkel pole ühtki head ideed.

Hommikupoole käisime Suure-Jaani sügislaadal ja kirbuturu "osakonnast" ostsime ühe vidina. Väidetavalt Lorup, aga ise ma seda eriti ei usu.

Nüüd siis jääb veel viimane jõupingutus: elutuba. Puitlaast plaat, mis toa seinu katab, tahab ülepahteldamist ja sirgeks ajamist. Tapeetima ei hakka, lateksiga valgeks ja käib esialgu küll. Magamistoa pealt oli näha, et  põranda ülesvõtmine rikub paratamatult tapeeti.
Aga tulbi ja nartsissi sibulate kiusatusele ei suutnud ma siiski vastu seista. Lisaks neile valge-rohelistele tulpidele ostsin veel 3 erinevat pakki tulbi ja 2 pakki nartsissi sibulaid. Lisaks veel helesinised krookused.

P.S.
Sügislaada pildigaleriid sirvides leidsin pildi meist  kirbuturu "osakonnas". Tarvo esiplaanil ja mina neoonvärvi jopega. Pildi autor kohalik fotograaf Leili Kuusk.

Higi, veri ja pisarad.

Nii ongi, on valatud nii higi, verd (Tarvo õnnetus peaga) kui pisaraid.
       Aga täna põrandat värvides loobusin rullist ja võõpasin pintsliga, sest ei tahtnud, et see töö liiga kiiresti valmis saab! See polüuretaan põrandavärv on lihtsalt nii super, et värvimine on puhas rõõm ja nauding. Ja muidugi värvi šokolaadipruun toon ise, mis sobib seinte virsikuroosaga, nagu rusikas silmaauku, tegi mul tuju heaks. Ei pea vist mainimagi, et hea tujuga edeneb iga ettevõtmine.

Selline lipi-lapiline oli põrand enne värvimist. Telefoniga pildistades on natuke raske saada pildile seda õiget seinavärvi.

 Tuunisin veidi pilti, et anda aimu seina tegelikust värvist, põrand on natuke tumedam pruun.

Värvimist alustasin trepiastmest ja juba siis hakkas süda rõõmust hüppama, sest värvide kooslus on nii ilus.

       Aga kirsiks tordil saavad olema valgeks värvitud põrandaliistud. Meelde on jäänud ütlus: kodu visiiitkaart on esik, sellepärast ma vist nii hirmsasti vaeva näengi sellega.

Eile käisime veidi šoppamas ja ostsin ühe paki tulbi mugulaid. Oh, ma oleks ostnud neid veel ja veel, aga eelarve ei luba praegu lillesibulatele raha kulutada.

Näis, millised need tulbid siis kevadel ka tegelikult välja nägema hakkavad.

Kui ma juba sujuvalt jälle lillede juurde jõudsin, siis minu elulõng õitseb nii mis mühiseb. Õie läbimõõt on ca 10 cm.

                                     Daaliad õitsevad ka -  kõik kolm. Valget ma juba näitasin.

                                        Üks kipsist lõvipea sai paigutatud mägisibulaid valvama.

Eile vedasime minema pööningul vedeleva vana mööbli. Jäätmejaamas saab praegu mööblit tasuta ära anda, kasutasime selle võimaluse ära ja viisime pööningu tühjaks.

Augustikuu tegemised.

Viimasest postitusest on möödas juba rohkem kui kuu aega. Katsun siis üles kribada vahepeal toimunud arengud. Mälu on mul kehvavõitu, õnneks pildid aitavad järge pidada.
Kõigepealt öökapid.
See "pulkadest" mööbli kokkupanek on tegelikult üks nuhtlus küll. Tarvo on oma tegemistes väga hoolikas, aga sellegipoolest ei läinud kappide monteerimine libedalt. Üks sahtel sai veidi kannatada: sahtlinurgal tuli väike kild lahti  kokkupanemise käigus. Õnneks sai tilga liimiga see kild tagasi surutud ja näha see õnnetus ei jäänud.

1. augustil algas Tarvol puhkus ja sai siis lõpuks pühenduda  wc renoveerimisele. Põrandasse tuli puurida terve hulk auke: veetorudele, kanalitorudele ja ka tulevase katlasüsteemi radiaatorite  torude jaoks, sest pole mõtet ju hiljem hakata taas kord põrandat üles võtma, kui saaks kõik korraga valmis teha.

Selline torude rägastik sai siis Tarvol valmis meisterdatud:

Kolm nädalat läks aega, et saaks soojustustatud, põrandalauad peale, reliin otsa ja pott koos loputuskastiga paika.

Parim nali oli muidugi see, et kui meil wc juba peaaegu valmis hakkas saama, siis ilmus lõpuks välja Venemaa avarustesse ärakadunud wc pott. Seega võtan tagasi sõnad Venemaa ebausaldusväärsuse kohta, lihtsalt kannatust peab varuma sealt kaupa tellides.

Minul võttis esiku lae värvimine tohutult aega. Põhjus ilmselt vale värvi valik. Nii ma siis hambad ristis võõpasin  ja võõpasin. Kui juba totaalne tüdimus kätte tuli, siis läksin aeda ja kõpitsesin seal või lihtsalt imetlesin oma pisikest lillemajandust.

Daaliatega on igavene häda, mingid mutukad ja teod tahavad neid pidevalt nahka panna, mutukate vastu olen neid pritsinud rohelise seebi lahusega, lehed on küll ära näritud, aga vähemalt õied on ilusad.

Priimulad on otsustanud veel kord õitsema hakata. Aga taaskord on teod kohe jaol.

Minu üllatuseks otsustas õitsema hakata elulõng, ma ise juba hakkasin kahtlema, et olen trepi ette istutanud mingi maltsa.

Aga tagasi lae juurde. Suurte ponnistustega suutsin lõpuks lae ära värvida. Lae liistude värvimine oli samuti paras katsumus, mitu päeva jälle pusimist. Mulle tundub juba, et ma hakkan vist vaikselt väsima sellest lõputuna kestvast maalritööst.
Valitud heleroosa seinavärv osutus täielikuks möödapanekuks. Kui jupp seina oli paar korda üle tehtud, ilmnes, et seina värv ei erine sugugi valgest laest.
Seega tuli minna poodi uut värvi valima.  Valitud sai virsikuroosa toon.

Lage värvides mõtlesin, et see on üks jube ettevõtmine. Eksisin. Seinu värvisin ma mitu nädalat ja kohati olid ikka juba pisarad kurgus. Mõttes kirusin ennast mitmeid kordi, et oli mul vaja seda jama ette võtta. Aega läks värvimisele nii kaua seetõttu, et olin sunnitud 3x seinu üle värvima, et saada rahuldavat tulemust. Pole võimatu, et taaskord valisin vale koostisega värvi, sellest siis niipalju kordi ülevärvimist.
Seinakapi uksed otsustasin kõigepealt värvida valgeks. aga tulemus ei meeldinud. Jälle pitsel kätte ja uuele ringile.

Aga värvitud see sein sai, värvi kulus 2,7 kg, aga tulemus on ilus.

                                              Eile kruvisime paika laeliistud. Esikuaken sai kardina.

Nüüd jääb veel juhtmed paika panna ja põrand värvida. Muidugi on veel ports põrandaliiste vaja värvida, aga kui lõpp paistab, siis ehk laabuvad need viimased tööd ka libedamalt, sest tegelikult suur töö on juba tehtud.

Vahepeal olen saanud ka mõned klõpsud kaameraga tehtud, üks meie aia pihlakas ootab esikuseinale panekut.

                                               Nii tahaks juba  hommikukohvi juua uues kodus.