Midagi ikka.

Oma aknavärvimisega olen nüüd siis lõpusirgel, majal on ring peal, jäänud on viimased 2 elutoa akent. Sellele on kulunud ei rohkem ega vähem kui kaks kuud!

Värvi olen akende jaoks ostnud 5 kg, loodan et rohkem juurde ostma ei pea. Tarisin majja oma hiidvana muusikakeskuse, raadio täitsa toimib, saab kuulata muusikat ja uudiseid.
Eile märkasin, et teksapüksid on kuidagi ripakil jalas, ronisin siis kaalu peale: oppaa, 4 kilo kadunud.
Peab kapist väikseks jäänud pükse hakkama välja otsima.

Vahekokkuvõte, nukras noodis.

Sügis kogub jõudu. Kõik tööd on kuidagi poolikuks jäänd. Mitte ükski asi ei ole lõpule viidud. Kõik tööd takerduvad selle paganama magamistoa põranda taha.

       Värviks aknaraame, aga ruumi pole, kõik vabad nurgad  on mööblit täis, mööbel on ka pööningul        juba otsapidi. Põrandamaterjal on nüüd olemas, aga liiva on ka vaja koorem, sest ca 20 cm                  paksune mulllakiht on vaja välja rookida ja asendada liivaga. Põrandaga seotud tööd kasvavad            nagu lumepall.

       Nii ma siis tegelengi täiesti teisejärguliste asjadega, nagu näiteks pliidi iluraviga, et lootusetus            võimust ei võtaks.





















                         
                   Enne                                                                                       Nüüd

Näide asjade takerdumisest: mul on idee, kuidas värvida see kole nurk pliidist vasakul pool. Aga seda pole enne mõtet ette võtta, kui on likvideeritud pliidist paremale poole jääv uks ja sinna tekitatud sein (sinna tuleb gaasipliit ja valamukapp),  siis saaks kõik korraga üle värvida ja üks asi jälle valmis. Paraku saab uksega hakata tegelema siis, kui on valmis magamistoa põrand.
Pühapäevani!

Edeneb.

Uue põranda jaoks on nüüd olemas kivivill, tuuletõke, puidu immutusvahend ning niiskustõke, puudu on veel laagid ja põrandalauad. Minul on köögilagi ja -seinad puhtaks pestud ja õnneks ülevärvimisest seekord pääseb, sest tulemus on täitsa viisakas. Puhtaks nühkimisele kulus 3 päeva, sest aegade algusest seintele ja lakke sadestunud tahm ning rasv avaldas visa vastupanu.  Proovisin mitmeid vahendeid ja Cif oli ainuke, mille abil töö tehtud sai.  Korstnajalg ja soojamüüri ümbrus tahab mõnest kohast pahteldada, siis värv selga ja valmis. Hetkel ei oska välja mõelda, mida teha köögi põrandaga. Linoleum, mis põrandat katab, on kole ja kobrutav. Pole kahtlustki, et läheb väljaviskamisele, aga mis edasi, veel ei tea. Linoleumi all on täitsa kobe kuuselaud, mis ülelihvitult ja peitsitult jääks ilus küll, aga võtab aega. Teine variant oleks osta PVC kate, saaks kiiremini köök valmis, aga rahast on kahju, sest magamistoa mööblit on ka vaja.

Põrandaralli.

                      Täna õhtuks sai põrandaga ühele poole. Pildilt näha, et laagid alt mädad.

                                            Üleeile nägi see tuba välja hoopis teistsugune.

Neile naljakatele 50-datest tugitoolidele kavatsen ma teha uuenduskuuri. Käetoed tumedamaks, et sobiksid ostetud mööbliga ja mööbliriide üritan leida sarnase nurgadiivani katteriidega. Kusjuures nendes tugitoolides on täitsa mugav istuda.

           Need 250-ne liitrised prügikotid sisaldavad põranda alt kokkukorjatud soojustust - saepuru.


Homme siis poodi materjali ostma, rahakotile on see muidugi paras põnts, sest sedasorti väljaminekuga me arvestada ei teadnud.

Plaanidest.

Maja ostes oli meie eesmärk jõuluks uude koju. Plaanisime kuurilobudiku lammutamist, vee ja kanalisatsiooni sisse toomist, wc ja pesuruumi ehitamist ning sanitaarremonti. Kuna tööd jagunevad oskustele vastavalt, siis arvata võib, et mina remondin ja kõik ülejäänud tööd on Tarvo õlul. Kuur on lammutatud, sanitaarremont edeneb ja veemajandus seisab, sest tegelema peab hakkama tubade põrandatega.  Selgus asjaolu, et põranda alla soojustuseks pandud saepuru on alla vajund ja lauad, mis seda kraami paigal hoidsid, on puhta mädad. Seega alustas Tarvo täna põranda ülesvõtmist. Enne alustamist olime sunnitud tubades oleva mööbli pööningule tassima. Selle käigus juhtus väike õnnetus: Tarvo lõi pööningul pea ära  vastu väljaturritavat lauaotsa ja nii valusasti, et kaalusime juba kiirabisse minekut. Õnneks jäi veri siiski pidama, haav ei olnud midagi hullu ja töö võis jätkuda.
Kui kulukaks ja töömahukaks see põrandaralli kujuneb, pole aimugi. Eks see selgub töö käigus.

Õhtuks oli pool toa põrandast üles võetud.

Mina tegelesin täna köögiga, pesin lagesid ja seinu.
Kui nüüd tagasi tulla alguse juurde - jõuluks koju, siis elame, näeme ja tegutseme, isegi kui jõuludest märkamatult kevad saab.